Tagasi Hispaanias ja uputab

Ma olen tagasi Hispaanias. Esialgsest “olen kuu aega Eestis” sai loomulikult jälle pea 2 kuud, mis sisaldas ka paari nädalat Norras. Ütleme nii, et Norra ma ei soovi enam mitte kunagi minna. Minu jaoks pole siin ilmas masendavamat kohta.  Ka Eestis olemine ei vallandanud minus erilisi õnne emotsioone. Loomulikult oli hea vanemaid, sõpru ja tuttavaid näha, kuid nii umbes nädalaga oli kõik vajalik Eestis tehtud ja kõik inimesed nähtud ja tuli koduigatsus. KODUIGATSUS. Ega kui nüüd aus olla, siis juba saabumine Tartusse, kus oli sel päeval vast alla 10 kraadi sooja, sadas vihma, oli minu jaoks hirmutav. Tulin ma just ju 30 kraadisest kuumusest ja igapäevasest päikesepaistest.

Eestis käimine oli veider. See tunne, mis mind valdas, kui vanaema juurde jõudsin, oli midagi sellist, mida ma kunagi tundnud ei olnud. Oli pühapäev, traditsiooniline “vanaema juures külas ja saunas” käimise päev. Ma astusin uksest sisse ja kõik oli nii nagu alati – Brunts (koer) tuli haukudes vastu ja oli endiselt paksuke, vanaema köök ja elutuba endised, samad inimesed köögis istumas ja kartulid keemas nagu ikka. Mina aga ei tundnud enam, et ma sobiks sinna keskkonda. Aeg oleks nagu Tartus seisma jäänud, aga mina oma eluga aastaid edasi läinud,  kuigi tegelikult oli 6 kuud ainult Eestis käimisest möödas. Ja kogu see aeg, mis ma Eestis olin, ma enam ei sobitunud sinna. Kergelt on tunne, et kunagised parimad sõbrad on hakkanud ka vaikselt unustama, kes ma olen ja vähenenud on huvi, mida ma teen või kus ma elan jne (MITTE KÕIK EKS). Mul on väga kahju, aga mis seal ikka, eks 4000 kilomeetrit vahemaad teeb oma töö. Tekivad uued tegemised ja uued tuttavad. Loomulikult oli perekonnal mind väga hea meel näha ja minul neid ning ma väga tahaks, et nad kiiresti mulle siia Hispaaniasse külla tuleks.

Kui Hispaaniasse tagasi jõudsin, tundsin, et olen kodus. Päike ja soojus vallandasid otsekohe õnne hormoonid ja üleüldine enesetunne paranes. November on muidugi minu arust üldse kõige kohutavam kuu aastas, mil Eestis olla. Kui varasemalt oli see kuidagi üleelatav, siis pärast poolt aastat päikese all elamist, tõmbas pimedus, vihm ja porisus minu meeleolu ikka mitu pügalat alla.

Üldiselt paranenud meeleolu ei morjendanud ka asjaolu, et täna üles ärgates oli meil terve korter kaetud paarisentimeetrise veekihiga. Kuigi vihma sajab nagu oavarres, paistab pilve vahelt ikka päike ka ja sooja on 20 kraadi ringis. Kuna ma juba olen vana spetsialist uputuste likvideerimises, saime selle juba tunni ajaga kontrolli alla. Asjale aitas kõvasti kaasa fiance imemasinast tööstuslik tolmuimeja, mis lisaks suurepärasele tolmuimemisele, imeb ka vett. Arvestades, et eelmine kord, kui mul magamistuba uputas, pidin ma vee sealt lihtlabaselt rätikutega välja tassima, läks seekord ikka väga libedalt. Seekord õnneks avastasin ma uputuse umbes poole 7 ajal hommikul, et selline hea äratus oli ka esmaspäevale. Sai varakult üles ja puha. Kahju ainult, et ma eile just kõik põrandad ära pesin hoolikalt, oleks teadnud, oleks vihmaveel lasknud oma töö teha :D.

Vot. Hea on tagasi olla ühesõnaga.

Adios

Siberi Rahaboss

PS! Hispaanlastele tuleb vist iga-aastane vihmasem periood sama suure üllatusena nagu Eestlastele esimene lumi. Tüüpiliselt on rennid ja äravoolud ülejäänud maapinnast kõrgemad või puuduvad üldse. Täna on kodulinnas kõik koolid kinni, sest all-linnas on põlvedeni vesi. Ellab

6 kommentaari “Tagasi Hispaanias ja uputab

  1. ma vaatan seda, mis praegu siin toimub (La Linea kandis asun siis) ja seda, mis Tenerifel toimub täiesti suu pärani lahti ja mõtlen, et kas nii ongi siin iga aasta või? :O Mulle räägiti midagi sellest, et 20-25 kraadi sooja ja päike paistab kuni dets-ni ja veebr kuni aprill sajab ja on talv ja siis jälle suvi 😀

    Meeldib

    1. See mis praegu siin Torrevieja piirkonnas on, pidi normaalne olema sügisel. Et iga aasta uputab. Samas homsest peaks ilm jalle ilusaks minema ja kenasti 20 kraadi ja päike vähemalt. Tenerife on küll väga hull kuidagi, pigem erandlik. Aga mu arust on need uputused siin ikka etemad kui Eestis lumi ja lörts 😄 siin tead vahemalt, et ilm laheb ilusaks. Eestis pole head enne aprilli vähemalt oodata 😄

      Liked by 2 people

  2. Sa kirjutasid täpselt mu mõtted lahti, see koduigatsuse asi….et pere on armas ja kallis Eestis, aga koduigatsus on ikka Eestist siia suunas, mitte vastupidi 🙂 Ja et inimesed on kuidagi teisel lainepikkusel, teise maailmavaatega (või siis mina olen?) Oeh, ühesõnaga: +1 😀

    Meeldib

    1. Jaa, ma tundsin ka ennast nagu kuidagi teisel lainel olevat. Et ei olnud nagu päris õige tunne, aga ega ma olen juba aastaid Hispaaniasse tahtnud kolida ja kolimine on kindlalt üks parimaid otsuseid, mis ma kunagi teinud olen.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s