Mis värk on?

Ühesõnaga, what’s going on?

Ma vist seda pole öelnud varem, et tulin märtsi alguses töölt ära. Kuigi ma alguses olin nii vaimustuses siin ettekandja tööst, siis tõde on, et tegelikult ma ikkagi sügavalt jälestan teenindaja tööd :D. Viimased kuud mulle lihtsalt hakkas nii hullult pinda käima,et mu ajurakud surevad vaikselt, kui ma oma peaga just erilist mõttetööd tegema ei pea. Nii et tulin ära ja otsustasin, et keskendun soon-to-be-husband ettevõtte edendamisele. Need viimased paar kuud olengi siis olnud ehitaja-projektijuhi-raamatupidaja-juristi rollis. See tähendab, et minu ülesannete hulka on kuulunud näiteks vajalike ehitusmaterjalide ostmine, ehituslubade taotlemine, vuukimine, värvimine, tööriistade tassimine, klientidega suhtlemine jne. Ühesõnaga kõik asjad, mis kaasa jaoks oleks lihtsalt väärtusliku aja raiskamine. Tema ehitab, mina teen kõik ülejäänud. Mina olen rahul ja tema on rahul.

Enamuse ajast olen veetnud ka üldse kodus 150 kilomeetri kaugusel maalilises väikeses linnas nimega Denia. Olen 85% kindel, et kolime tulevikus sinna, sest ainult nädalavahetuseti omas kodus olemine ei tundu eriti jätkusuutlik. Enda kodu jätame küll alles, et välja üürida, kuid ise kolime ära siis natukene põhja poole. Ainus, mis on tegelikult takistusteks on see, et Denias on kinnisvara nii 3x kallim. Denia on rikaste Eestlaste, Sakslaste, Inglaste jms linn, seetõttu on siis potensiaalseid häid kliente kõvasti rohkem, kui meie kandis. Kuna meie ettevõtte eesmärk ei ole pakkuda kõige odavamat teenust, vaid kvaliteetset ja kallimat, siis ei ole meil erilist mõtet otsida kliente, kes tahavad lihtsalt võimalikult kähku, odavalt ja lihtsalt läbi saada.

Mis veel? Auto sõitsin puruks. Sõitsin toorelt veoautole lolli juhuse tõttu sisse. Veoautol ei olnud häda midagi, aga minu auto esiots oli kenasti lömmis. Huvitav on see, et ma olen alati arvanud, et autod on nagu mm kuidas ma ütlen – kõvemad? :D, aga meie auto oleks nagu plastiliinist tehtud olnud. Nii pehmelt ja sujuvalt sõitsin lihtsalt veoauto tagastange sisse. Õnneks keegi ega miski peale meie auto viga ei saanud, aga kogu see trall kaskokindlustuse ja õiges formaadis arvete ja maksmise ja autoremondiga võttis kokku üle kuu aja. Sellest ainult 2 nädalal oli meil rendiauto võetud ja ülejäänud aja sõitsin ratta või tõukega ringi. Olgu öeldud, et õnnetus juhtus Denias ja Denia on mägine. Mis tähendab, et meie elasime mäe otsas ja toidupood ja muud poed olid kõik umbes 2-3 kilomeetri kaugusel mäe all. Toidupoes käimine muutus hoobilt üheks väga ebameeldivaks ja õudseks tegevuseks. Siiski, mis ei tapa, teeb tugevaks ja nüüd on auto meil jälle käes ja õudusunenägu unustatud. Nii palju õppisin kogemusest, et autoroolis olen jälle selline nagu oleks just load kätte saanud ja ma ikkagi ei kujuta elu ilma autota ette. Meie töö iseloomu tõttu muidugi oleks see ka täiesti võimatu.

Pidin täna Eestisse tulema, aga tundub, et universum ei taha kohe üldse, et ma Eestisse tuleks. Esimene saabumiskuupäev pidi olema tegelikult 2. mai, kuid just enne seda jäin keskkõrvapõletikku. Heaküll, lükkasin lennu 2 nädalat edasi ehk tänasele. Käisin hommikul veel arsti juures kontrollis, kuna ma endiselt paremast kõrvast ei kuule ja selgus, et mingite komplikatsioonide tõttu on mul midagi kõrvas ja 2 nädalat veel vähemalt ei tohi ma lennukisse oma nina pista. Nojah. Mõtlesime siis uue plaani välja kaasaga ja tuleme hoopis juuni alguses autoga ja ainult sellepärast, et auto läheb müüki.

Ausalt öeldes on see auto müüki panemine emotsionaalselt sama raske kui sõbra kaotamine. Ma armastan meie autot. Ma ei ole veel mitte ühegi teise autoga elus sõitnud, mis mulle nii väga meeldiks, kui meie oma. Aga reaalsus on, et meil ei ole nii kallist autot vaja. Meil on hoopis vaja kaubikut ja võimalikult väikest sõiduautot, mida ei ole kahju kraapida, mis oleks hispaanias registreeritud ja mis mahuks igale poole siin parkima. Seeg on käes aeg meie ustavast Audi A6-st loobuda. Meie auto siia registreerimine oleks lihtsalt ÜLIkallis, aga hetkel läheb kõik vaba raha kodu väljaostmisele. Ma ei ole veel autot auto24 üles pannud, aga loodan seda varsti teha (loe – kui olen emotsionaalselt selleks kõigeks valmis :D). Ma tean, et tegemist on ainult autoga, kuid see auto on meid mitu korda läbi Euroopa viinud ja nii palju sõite on sellega tehtud Eestis ja see on nii ilus ja mugav ja võimas ja kiire ja hea ja kõigele lisaks veel üliheas korras ka, sest me oleme kõik suuremad asjad ära teinud, mis tähendab, et see auto kindlasti pea 300 000 kilomeetrit sõidab veel suuremate probleemideta. Kui keegi on huvitatud, siis võib julgelt teada anda. Ma tahan, et see leiaks endale uue hea kodu, kus selle eest hoolitsetaks nagu meie oleme seda teinud. PS! Eelmainitud õnnetuse tõttu on autol ka esiots uhiuus ja terve kere praktiliselt üle värvitud ja see näeb välja nagu oleks just salongist välja sõitnud.

Rohkemgi pole vist midagi olulist öelda. Ootan Eestisse tulekut väga, kuid tean, et üle paari nädala ma ei taha seal olla. Tahan sõbrad ja pere ära näha ja siis kähku tagasi kobida. Mulle tundub, et iga päevaga olen aina enam kindel, et siin on minu kodu ja et me olemegi loodud siia elama.

Besos

Siberi Rahaboss

2 kommentaari “Mis värk on?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s