Mis seis on?

  • Eelmisele postitusele jätkuks siis annan teada, et ma tulingi Eestisse. Kahjuks küll üsna ebameeldivatel põhjustel. Ütleme nii, et aasta 2020 on ikka üks uskumatult halb aasta. Kohe üldse ei ole kahju, kui see läbi saab. Aga no vähemalt kui üks aasta juba nii halb on olnud, siis ehk järgmised aastad lähevad vähe paremini. Ühesõnaga, olen Eestis.
  • Veits halan, et “autumn aesthetic my ass”, nii külm ja pime ja ebameeldiv on. Ma olen ikka lõunamaa eluga nii ära harjunud, et mul tuju juba iseenesest langeb, kui päikest mitmeid päevi näha pole olnud. Ja nii kuradi külm on ka. Kui suvel Eestis käisin, siis tundus kõik nii maagiline ja soe ja ilus ja meeldiv aga sügisene Eesti on mu arust kõike muud kui maagiline.
  • Eelmisel reedel oli mul ametlikult viimane kontoritööpäev. Uh, ma olen täitsa 100% kindel, et see oli kõige õigem otsus, mida ma teha oleks saanud. Ma lausa ihuliikmetega tunnen, et tegin hea valiku. Nii hea ja lõõgastav ja vabastav on olla, kui ei pea kindlast kellast mingi kindla kellani kuskil arvuti taga toksima ja igasuguseid teiste inimeste juriidilisi ja mittejuriidilisi probleeme lahendada. Muidugi üks töö, mida juba aastaid kodust olen teinud, jääb mulle alles, aga seda võin teha ükskõik kust. Lisaks on veel nüüd umbes miljon mõtet peas, mis kõik ootavad realiseerimist, et ükskord ometigi Siberi Rahabossi staatus auga ära teenida. Teate, mina jõudsin alles 26ndaks eluaastaks järeldusele, et õigusteadus, mida ma ülikoolis õppisin, oli vale valik. Ma oleks pidanud minema hoopis loomingulisemat ja vabamat teed pidi, aga vot 19-aastasena aju päris õigesti minu meelest veel ei tööta. Seetõttu nüüd küll pooldan kõiki neid gümnaasiumilõpetajaid, kes võtavad endale mingid aastad vabaks, et ennast leida. Mulle tundub, et ma oleks nii umbes 7 aastat pidanud vabaks võtma, et õigete järeldusteni jõuda :D. Aga no pole midagi, mis halvasti, see uuesti ja suure tõenäosusega lähen üleüldse sügisest kooli uut eriala õppima. Uus eriala võiks siis hõlmata filmikunsti, meediat, fotograafiat, turundust jms. Tunnen, et just need on asjad, mis mul silmad tegelikult särama panevad. Natuke tundub hirmutav jälle kooliteed otsast alustada, aga samas alles nüüd olen aru saanud, kui fun on õppimine tegelikult.
  • Mu õel on peaaegu täitsa tutikas beebi ja no pühajumal tule taevas appi kui armas üks inimolevus võib olla!!! Aga endale ikka endiselt ei tahaks veel, eriti kui kuuled seda maailma nunnumat inimolevust südantlõhestavalt nutmas. Siis on endal selline tunne, et teeks ükskõik, mida et tal ometigi parem oleks. Ma ei tea, kas ma saaksin üldse hakkama nii suure vastusega.
  • Võsareporteri enamus osi on youtube-st maha võetud, millest on mul äärmiselt kahju. Ainus, mis vanadest klassikutest alles on, on Siberi Rahaboss ja Haamriga pähe :(.

Kuulmiseni

-Siberi Rahaboss

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s